Kaaviariks tohib nimetada üksnes tuurakala soolas laagerdunud marja. Värskelt kalast võetud tuuramari on üpris maitsetu, marja tera on tekstuurilt pigem kõva ning maitse meenutab peeneks jahvatatud munakollast. Kaaviari “päris” tekstuur, maitse ja välimus on mitmeid kuid kestva laagerdumisprotsessi tulemus ning sõltub nii tuura liigist (23 -24 liiki), marja töötlemise tehnoloogiast kui ka kala kasvukeskkonnast. Kvaliteetne kaaviar on kergelt soolane, tuntavalt mineraalse-merelise maitsega ning lõhnatu.
Kuigi kaaviari hind on kõrge, tasub seda siiski proovida. Uute kaaviarisõprade jaoks on välja töötatud 10 ja 20 grammised väikepakendid, mis võimaldavad väiksemate kulutustega saada kordumatu maitsekogemus ning tunda end kui tõeline ülik. Lisaks on taolised väikepakendid suurepärased, et saada ülevaade erinevatest maitsetest ja valida välja oma lemmiktooted. Tippklassi šampanjat maitstakse samuti klaasikaupa, kuid lemmikmarki varutakse koju mitmeid pudeleid. Tihti nimetatakse kaaviariks ka lõhe, forelli, merivarblase jt kalade marja. Kaaviariks võib siiski nimetada üksnes tuuraliste laagerdunud musta kalamarja. Sõna “kaaviar” tohib muu kalamarja märgistamisel küll kasutada, kuid vaid juhul, kui lisatakse üheselt mõistetav viide päritoluliigile – forelli kaaviar, lõhe kaaviar jne. Samuti on õige Oscietra’ks nimetada üksnes vene tuura (Acipenser gueldenstaedtii) kaaviari, Beluugaks sobib vaid Huso huso. Sageli, peamiselt teadmatusest, pakutakse ka teiste tuurade odavamast või lihtsalt madalama kvaliteediga marjast toodetud kaaviare oscietra või beluuga nime all. Et olla kauba kvaliteedis kindel, peab oskama lugeda kohustuslikku infot toote etiketilt.